15. aprillil kulgesid torekad Anette, Kamill, Agnes, Sonali ja Anne-Ly kõik koos Benita Kodus eakatele külla. Majja sisenedes tuli neile vastu üks tore inimene ja ütles neile, et nad olid oodatud. Ta viis terve Tore Gängi suurte kappide juurde ja sõnas, et peaksid valmistuma kohtumiseks eakatega. Saalis oli kümmekond (Anette sõnul 18) inimest peale nende. Pärast valmistumist mängisid nad saalisolevatega erinevaid mänge. Näiteks mäng, kus pidid vanemad inimesed arvama ära, mida noorte slängisõnad tähendavad ja samamoodi pidid arvama ära noored vanemate slängi, äge!
Veel räägiti lugusid ja loeti luulet. Majas oli 101-aastane naine, kes puhkes nutma Anette luuletuse pärast. Ma alguses arvasin, et Anette esitas luuletust lihtsalt halvasti, kuna me kõik teame teda. See naine oli meeletult õnnelik, kuna luuletus rääkis Eestimaalt äraminekust, millega naine samastus. Torekad kuulasid ka Benita Kodu elanike lugusid, mis olid elukogemusi täis. Rääkijad olid vitaalsed ning elulood olid põnevad.
- kirjutas Torekas Oliver Rebane
